Tartu Pauluse kirik on Eesti ainus juugendstiilis sakraalhoone ning Eestis 20.
sajandil ehitatud kirikutest kõige suurejoonelisem. Koos tiibhoonega moodustab
see ühe väljapaistvaima kirikuarhitektuuri ansambli.

Kiriku projekteeris Soome-Ameerika arhitekt Eliel Saarinen. Saarinen on üks Soome
tähtsamaid ning tunnustatumaid 20. sajandi alguse arhitekte ning oluliste
rahvuslike ehitiste nagu Soome Rahvusmuuseum Helsingis ja Helsingi raudteejaam
projekteerija. Tartu Pauluse kiriku projekteeris Saarinen 1913. aastal ning
ehitus valmis 1917, 1919. aastal. 

Tartu Pauluse kirik on Eliel Saarineni loomingus vägagi erandlik teos, sest seal
põimuvad haruldasel ja omapärasel viisil arhitekti loomingus laialdaseltesinevad jooned. Tartu Pauluse kiriku arhitektuuris peegeldub selja pööramine        historitsismile ja ajaloolise sakraalarhitektuuri jäljendamisele.                                     

Eliel Saarinenil on õnnestunud Tartu Pauluse kirikus sünteesitud nii rahvusromantiliselt geomeetrilisemale kujundusele suunduv sisemik kui ka juba klassitseeruma ja monumentaalseid mahte omandama hakkav välimik. Juugendlik Tartu Pauluse kirik on Eesti esimene uuestiililine kirik. Seetõttu on kirik        Läänemere-piirkonnas unikaalne arhitektuurimälestis.

2005. aastal asutasid EELK Tartu Pauluse kogudus ja Tartu linn Sihtasutuse Tartu Pauluse Kirik. Sihtasutus koos koguduse ja Tartu linnaga on organiseerinud Tartu Pauluse kiriku rekonstrueerimistöid ajavahemikul 2006-2015. Pauluse kiriku renoveerimist on toetanud Eesti riik ja Euroopa Liidu Struktuurifondid.

Arhitektuurikonkursi võitnud Soome arhitektide Merja Niemineni ja Kari Järvineni rekonstrueerimisprojekti ja Markku Norsi sisekujundusprojekti alusel on tänaseks renoveeritud Tartu Pauluse kiriku tiibhoone ja 1100 istekohta mahutav ka kontsertsaalina kasutust leidev kirikusaal ning väljaehitatud krüpt ja kolumbaarium. Markku Nors on renoveerinud ka Eliel Saarineni kodu Hvitträskis. Tehniliste ja konstruktsiooniliste osade töid tegi Soome projekteerimisfirma Maaskola OY.

Oreli projekteerijaks ja ehitajaks on firma Paschen Kiel Orgelbau Saksamaalt. Tartu Pauluse kiriku orel on oma 56 registriga Lõuna-Eesti suurim orel ning ühtlasi suurim orel mis Eestisse viimase 20 aasta jooksul ehitatud on.

Tartu Pauluse kiriku taastamist aastatel 2005-2015 toetasid Tartu linn, Kultuuriministeerium ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. 

Koguduse loomine

Tartu Pauluse kogudus eraldus suureks paisunud Maarja kogudusest 1910. aastal. Esimese jumalateenistuse pidas 5. septembril 1910 õpetaja Arnold Habicht (1878-1964), kellest sai ka koguduse esimene õpetaja.

Habicht tuli Pauluse kogudusse Saaremaalt Kihelkonna kogudusest, kuid olles enne seda Tartu Maarja kirikus prooviaastal olnud, oli ta tartlastele tuttav. Uus kogudus ühendas seni Maarja kogudusse kuulunud linnaelanikke. Maarja kogudusse jäid väljaspool linnapiire elavad inimesed.

Arnold Habichti kiri - julgustus kogudusele ehitustöödeks

Ich Arnold Habicht, Deutschbalte, cand theol, bin geb. 1878, meine Frau Elisabeth, geb. v. Blossfeldt ist geb.1893, meine Söhne Hans- Detelt , Alfred, Bernd- Jürgen.

Aastal 1922 peale Issanda Kristuse sündimist, 19. septembril sai see mälestus lehekene Tartu Pauluse kiriku altarikuju aluse sisse müüritud.
-----------------------------------------
Pauluse kogudus asutati 5. septembril 1910.aastal nõnda, et Maarja koguduse linna kogudus ära lahutati. Koguduse hingearv oli siis umbes 12 tuhat; nüüd on temas 22 tuhat hinge. Wene Keisri Nikolai II poolt kinnitati Pauluse kogudus 1911 aastal.

Pauluse koguduse esimene õpetaja on Arnold Habicht, sündinud Pärnus 17. mail 1878. aastal, Tartu Ülikooli lõpetanud veebruarikuul 1907, Pauluse koguduse õpetaja koguduse alustusest peale. Koguduse esimene köster on Emil Paigaline, sünd. Laiusel 23. juunil 1884 a., endine kooliõpetaja Tartu Griwingi muusikakooli lõpetanud juunikuul 1909 a. Abiõpetaja kohust täidab siin praegu õpetaja Gunnar Knüpffer, sündinud Tallinnas 27. juunil 1888 a.

Koguduse eestseisus on järgmine: Esimees Johann Koiwa , pangaametnik, abiesimees Karl Ed. Sööt, kirjanik.Laekahoidja Eduard Loskit, äri omanik, laekahoidja abi Rein Kuuse, kaupmees. Kirjatoimetaja Karl Rüster, riigiametnik. Surnuaia eestseisja: Märt Jänes, äri omanik. Majanduse ülem: Jaan Willem, maja omanik ja koguduse õpetaja Arnold Habicht.

Koguduse Nõukogus on veel peale ülewal nimetatud isikute weel koguduse köster Emil Paigaline, Hans Wiera, Ado Kuuse, prof. Aleksander Rammul, Adam Helberg, Jaan Trents, Margus Tohha, Kristjan Meitra, Reinhold Wõso, August Kullam, David Reinhold, Märt Uus, Hans Arbeiter, Martin Reinik, Peeter Mahl, Jaan Laurson, Jaan Rekand, Martin Kukk, Karl Leberecht, Jakob Arens, Daniel Zirnask ja m. ühtekokku 40 inimest.

Pauluse kiriku nurgakiwi, 15. mail 1915 aastal pandud, õnnistati suure rahvahulga osavõttel koguduse õpetaja poolt. Mitme võõra õpetaja juuresolemisel , maailma sõja teisel aastal. Kirik pühitseti lõikusepühal 1917a.-

lõpulikult walmis sai ta seestpoolt lõikuse pühaks 1919 a., Eesti Wabariigi teisel kestvuse aastal, Eesti Wabadussõja ajal. Seega on Tartu Pauluse kirik sõjamurede laps, mille tekkimist ja kasvamist Jumal imelikul wiisil on hoidnud ja õnnistanud.

Selle aluse peale ülessäetaw altarikuju , esimene altarikuju Eestis, on prof. Amandus Adamsoni töö, walmistatud Karraras weebruarist kuni augustini 1922 a. Kuju tuleb maksma 1 miljon Eesti marka. Alus on walmistatud architekt Paul Mielbergi joonistuste järele. Aluse tegijad: modelleerija Kroonberg, tööjuhataja Jaan Willem ja müürsepad Andrei Sorge ja Jaan Külm. Architekt Mielbergi joonistuste järele walmistab seesama Kroonberg ka praegu kiriku sammaste kapiteelisid. Kirikuteenrid: Jakob Willemson ja Peter Mägi.

Selle akti õiglust täiendawad allkirjadega

Allkirjad Arnold Habicht Pauluse koguduse õpetaja ja asutaja
Emil Paigaline Pauluse koguduse köster

Ei taha lõpetada, ilma et au annaksin Kõigewägewama Jumalale, Kes minu kallist kogudust oma imearmul on hoidnud. Kui mind aastal 1910 Saaremaalt, kuhu pärast Tartu Maarjas peetud prooviaastat olin läinud Kihelkonna koguduse õpetajaks, Tartusse tagasi kutsuti Maarja koguduse Konwendi poolt ülesandega:” asuta Kogudus ja ehita temale Kirik”, siis näitas ülesanne liiga suur ja raske olema nõrga inimese jõu tarwis. Ma tulin siiski- ja Kõigekõrgem on imewiisil aidanud. Kui ma 5. sept. 1910a. Maarja Kirikus esimest jumalateenistust eraldi uue asutatawa koguduse tarvis pidasin, tuli üks Tähtwere walla peremees Juhan Pütsep, ja andis ühe hõberubla „uue kiriku tarwis”. Selle ande peal oli Jumala õnnistus! Armastus on Pauluse kiriku ehitanud. Muud abi meil wäljastpoolt ei tulnud. Uskusime, palusime, tegime tööd, korjasime weeringaid ja ehitasime. Ja kesk ilmasõja müra, kui Riia all suurtükid möirgasiwad, tegime kiriku walmis ja läksime sisse. Nüüd on meil uhke kirik, on kogudus, on surnuaed. Need olid rasked aastad aga nad olid magusad aastad, neid maksis elada, sest neil oli sisu Jumalalt. Temale olgu au! Aamen.

Arnold Habicht