56-registriga Tartu Pauluse kiriku orel on Lõuna-Eesti suurim

Tartu Pauluse kiriku orelit tutvustab maailma esimene interaktiivne oreli tutvustusprogramm „Organo pleno“. Programmist loe loe lähemalt... 

2009 aastal telliti 56 registriga uus orel, mis on jaotatud 3 manuaali ja pedaali peale saksa oreliehitajatelt Paschen Kiel Orgelbau GmbH. Kuna kirik on ehitatud juugendstiilis siis hange kujutas ette orelit millel oleks tavapäraselt klassikaline kõla ja romantismi ajastu hõng. Uus orel põhineb tugevalt neil põhimõtetel, võttes inspiratsiooni klassikalisest oreliehitusest ning romantismi traditsioonidest Saksamaal, Skandinaavias ja Eestis 19. ja 20. sajandil. Valitud stiiliga kooskõlas on ka manuaalid, mis järgivad romantismi ajastu astmelise dünaamika põhimõtet, kus peamanuaal on esimene, paisukapp teine ja positiiv (paisukapis) kolmas manuaal. Oreliviled järgivad peamiselt romantismi ajastu germaani ja balti traditsioone. Puitviled järgivad peamiselt romantismi ajastu germaani ja balti traditsioone samas enamus keelpilliviled on inspireeritud skandinaavia romantismi stiilist ja järgivad juhtiva Rootsi oreliehitaja Per Larsson Åkermani (1826-1876) arendatud põhimõtteid. Põhirõhk pandi tervikliku oreli ühtsusesse, et olla kindel tonaalsete osade kokkusobivuses ja selleks, et luua muusikaliselt tähendusrikas ja asjakohane orel Pauluse kuppelkiriku akustilises keskkonnas.

Igal üksusel on põhiregistrid ja segiregistrid. Esimese manuaali kõlavahemik on täielik alates Principali 16’ registrist kuni Mixturi ja Scharffini. Isegi teisel registril on terviklik kõlavahemik Principal 8’ registrist ja Octave 4’ kuni Mixtur IV registrini (mis kaasab 2’ C-st kuni c⁴-ni). Kolmas manuaal (III) on klaveriüksus. Siin kutsutakse kõlavahemik 8’-t Geigenprincipal ja tema isikupära on rohkem “keelpillilaadne”. Keelregister Salicet 4’ ja Harmonia aetheria II-III-l (sisaldab 2’ C-st) vastavad Geigenprincipal-ile, et luua “keelpillilaadne” registrikoosseis III-l.

Viled sisaldavad kahte avatud puitvilet (Hohlflöte I-l ja Zarfflöte III-l) germaani ja balti romantismi traditsioonis. Teisel manuaalil on harmoonilised viled 8’, 4’ ja 2’ registris, mis annavad sellele üksusele väga spetsiifilise ja iseloomuliku kõla. Harmoonlised viled ei ole ebatavalised germaani romantistlike orelite hulgas ja on olnud väga populaarsed rootsi romantistliku stiili traditsioonis tingituna P.L. Åkerman’i lähedasest seotusest prantsuse romantistliku oreli ehitusstiiliga. Puitviled, mis põhinevad 16’ ja 8’ registril on leitavad igast klahvistikust ja isegi pedaalistik on varustatud 32’ registrilise puitvilega.    

Igal klahvistikul on 8’ registrilised keelviled. Nagu kombeks on viledele ja diapasoonidele, järgivad ka keelregistrid astmelist dünaamilist printsiipi tugeva Gambe-ga I-l, pehmema Salicional-iga II-l ja pehme Viola d’amour-iga III-l. Kolmandal klahvistikul on isegi 4’-keel – Salicet, mis on häälestatud vastama mõlemale: Viola d’amour 8’ ja Geigenprincipal 8’ registrile. II ja III manuaalil on unduleerivad keelviled. II manuaalil leiame me kiirelt unduleeriva terava effektiga Voix celeste 8’ registri samas kui III-da Unda Maris on palju pehmem.  

Ning samuti järgivad keelviled astmelise dünaamika printsiipi suurte trumpetitega 16’ ja 8’ I manuaalil, samas kui II manuaalil on meil Fagott 16’ ja pehmem Trompete harmonique 8’. Tänu paisukapile on teisel manuaalil 4’ registris isegi kile Clarine paisukapi uste taga. III manuaalil (klaverimanuaal) pole üldse trumpeteid, lihtsalt Oboe 8’ ja Vox humana 8’. Pedaalil on palju keelpillivilesid alustades Contra-Posaune 32’ ja lõpetades Trompete 4’ registriga. Selleks, et oleks mitmekülgsem pedaalilaotus, on seal tugev Posaune 16’ ja pehme Fagott 16’ register.
Fassaad kujundati ja ehitati oreliehitaja Roland Monczynski poolt koostöös arhitektidega kes renoveerisid Pauluse kiriku – Merja Nieminen ja Kari Järvinen. Tavaline sektsioonide paigutus on esimene manuaal keskel, paisukapp vasakul, positiiv paremal ja pedaal taga. Orelil on üks “hõljuv vile”, vaba-keelvile Clarinette 8’ registris teisel ja/või kolmandal manuaalil. See vile on saavutatud rullpaisutajaga (crescendo-rull) – seade rullikuga konsoolil millega saab reguleerida Clarinett-i lõõtsas olevat rõhku. Häälestust saab stabiliseerida ainult vabade keelviledega kuni tuulerõhk on muutumises.

Tonaalsed helid on mehhaanilised ja vilehelid elektrilised. Orelil on sättesüsteem, Crescendo klapp (Crescendo-walz), Elektrilised kopplid ja MIDI funktsioonid. Crescendo-rull (walz) on väga oluline germaani romantismi muusikas, mis on komposeeritud selliste seadmetega orelitel, samas on see täiesti ebatavalised prantsuse romantistlikus muusikas. Zinbelstern ja Nachtigall on kasulikud efektid, mida orelimängijad võivad kasutada.
Viimasena – sellel instrumendil on MIDI funktsioonid, et orelimängijad võiks salvestada oma mängimist ja orel reprodutseerib nende interpretatsioonid. 

Ehitaja: Paschen Kiel Orgelbau GmbH 2015
Fassaadi kujundus: Roland Monczynski
Tonaalne kujundus (kõlakujundus): Kalevi Mäkinen ja Helmuth Gripentrog
Orelikomisjon: Kristel Aer  (esimees), Anna Humal, Hardo Kriisa, Joel Luhamets, Elo Süld, Urmas Taniloo ja Priit Humal (sekretär). 
Oreliekspert: Göhan Grahn.

Kasutusele võeti see „pillide kuningas“ kiriku pühitsemispäeval, 12. septembril 2015. a.
Oreli dispositsioon

I.             Manual HW C–c’’’’

1.           Principal           16’      
2.           Bordun           16’      
3.           Octave           8’        
4.           Hohlflöte           8’          
5.           Gambe           8’        
6.           Gedackt           8’        
7.           Octave           4’        
8.           Flauto           4’          
9.           Quinte           2 2/3’  
10.          Octave           2’          
11.          Mixtur             IV-V    
12.         Scharff           III-IV  
13.          Cornett           V  
14.          Trompete           16’      
15.          Trompete           8’        


II.           Manual Schwellwerk C-c’’’’ (im Schweller)

16.           Lieblich Gedackt 16’      
17.           Principal           8’        
18.           Bordun           8’        
19.           Harmonieflöte   8’        
20.           Salicional           8’        
21.           Voix Celeste       8’        
22.           Octave           4’        
23.           Traversflöte         4’        
24.           Flageolet           2’        
25.           Mixtur           IV        
26.           Fagott           16’      
27.           Trompete           8’        
28.           Vox Humana       8’        
29.           Clarine           4’        
                 Tremulant


III.           Manual Positiv C– c’’’’(im Schweller)

30.           Quintade         16’      
31.           Geigenprincipal     8’          
32.           Viola d’amore 8‘
33.           Zartflöte           8’                                    
34.           Unda Maris           8’        
35.           Rohrflöte           8’        
36.           Salicet           4’        
37.           Flauto dolce         4’        
38.           Nasard           2 2/3’  
39.           Waldflöte           2’        
40.           Terz           1 3/5’    
41.           Piccolo           1’  
42.           Harmonia aetheria II-III    
43.           Oboe           8’      
44.           Clarinette           8’        
                 Tremulant


Pedal C-g’

45.           Untersatz           32’      
46.           Contrabass           16’      
47.           Subbass           16’      
48.           Violon           16’      
49.           Octavbass           8’        
50.           Bordun           8’        
51.           Choralbass           4’+2
52.           Fagott           16’      
53.           Contra-Posaune   32’    
54.           Posaune           16’      
55.           Trompete           8’      
56.           Trompete           4’      

I/Ped ; II/Ped ; III/Ped ;  II/I ; III/I ; III/II ; II sub ; III sub ; II/I sub ; III/I sub

Zimbelstern, Nachtigall